Thirty Seconds To Mars tuleb Eestisse! Ja ma lähen! Ma ei oleks iialgi uskunud, et midagi säärast juhtub. Ilmselt karjuksin ja kisendaksin, kui oleksin kohe bloginud sellest, aga siis olin ma liiga juhm ja ei saanud aru mis ümberringi toimus. Ma ei osanud isegi korralikult mõelda, nende nimele mõeldes roomasid juba õnnepisarad silmadesse. Kaks nädalat alates Veebruari lõpust oli lihtsalt täielik sürr, mäletan vaevu midagi peale 3. märtsil pileti saamist ja enda magama nutmise. Ma pole varem nii õnnelik olnud, vähemalt mitte et oleksin mäletanud.
Nii hea oleks olnud, kui see oleks kauem kestnud, aga noja alati juhtub midagi mis alla viiks. Ma isegi ei mäleta mis minu pilevedest alla tõi. Reaalsus maybe. Ma lihtsat mäletan et järsku muutus kõik tagasi normaalseks ning ma ei näinud enam igalpool naerunägusid ja vikerkaare.
Kui ma eelmine nädal Pühapäeval sellesse bändi täiesti sisse elasin, otsustasin liikemte kohta uurida ning märkasin pettusega, et järgmine bänd kellel trummar puudub, et on lahkunud. Alguses ma ei hakanud eriti lähemalt uurima ning läksin nende videot 'Afterlife' vaatama, mis on muide mu esimene lugu mis ma neilt kuulsin. Seal nägin sellist kommentaari nagu "R.I.P. The REV"
Uhh, siis kobisin wikipeediasse ning avastasin et teda ei ole enam. Ta oli 28, ta suri südame haigusesse, millele lükkas kaasa ka alkoholi ja narkootikumite tarvitamine. See, kuidas ta bändi liikmed oma valu väljendasid, temast ülivõrdes rääkisid - ka enne tema surma - ma lihtsalt ei saanud enam. Nii veetsingi enamuse Pühapäevast tema kohta lugedes ja lihtsalt nuttes. Surm on alati minujaoks väga hell teema olnud ning see lihtsalt puges nii sügavale, et isegi hetkel seda kirjutades libisevad pisarad mööda põski. Nii valus on lihtsalt, isegi kuigi ma teda tema eluajal ei teadnud. Siiski, Avenged Sevenfold on mu lemmikbändide hulgas ning see kuidas nad terve uue albumi tema ümber on kerinud lihtsalt ... ma isegi ei tea. Lõikab mind, kui nii saab öelda. You will live foREVer, Rev.
Otsustasin teha mingi 10 day challenge'i. Aga ma teen nagu 10'ne postituse asja. Ning ma teen ise teemad, fuck the originals.
01. postitus : Üks ülestunnistus
02. postitus : Kaks smileyt, mis mu elu hetkel kirjeldavad. Selgitusega.
03. postitus : Kolm kõige hilisemat lemmikbändi.
04. postitus : Neli asja, mis mulle üleüldse peale ei lähe.
05. postitus : Viis kõige lemmikumat bändi. Ilma pingereata.
06. postitus : Kuus asja mida soovin, et ei oleks kunagi teinud.
07. postitus : Seitse mõttet, mis läbi mu pea kõige tihedamini käivad.
08. postitus : Kaheksa viisi minu südame võitmiseks.
09. postitus : Üheksa omadust minu kohta.
10. postitus : 10 erinevat asja, mida tahan öelda 10'nele erinevale inimesele
Noja, alustuseks siiski tunnistan üles, et see kõik ei ole minu välja mõeldud, kasutasin abi veidikene. Aga ya, postituse lugu on siis Avenged Sevenfold - Fiction
Selle loo kohta on öelda mul nii palju, et originaalselt oli selle nimi "Death" ning Rev ütles oma emale, et see on tema "masterpiece" kui ta seda emale mängis. Loos on tema laulmist. Lugu on tema kirjutatud. See on sügav ning suurepärane. Loo nimi muudeti "Fiction" iks kuna Rev'i kutsuti sõprade poolt nii ning see lugu oleks täpselt nagu tema viimane sõna. Või midagi iganes, ma olen sassis.
Adios. xxx
No comments:
Post a Comment