Kui sa unistad, ei ole elul piire. Inimesed saavad lennata. Kõik on võimalik.

Tsa. Üritan siis korralikult järge pidada ja puha. Täna oli plain igav päev, midagi pole teha. Homme füssas kontra ja puha, aga ma ei viitsi siin koolist eriti rääkida, niikuinii tuleb kõik lõpuks välja kui bla-blah-bla-blah-bla-blah-bla-blah. Olen mingisse Gossip Girl'i sõltuvussse sattunud, mis ei ole tore. Aga mis seal ikka. Juhtub.

Tahaks juba vaheaega või midagi. Väsinud olen koguaeg. Aga, mis ma räägin siis. Teeks ka mingit gosspit. Kuuldavasti oli Justin Booberil -- vabandust -- Justin Bieberil alanud häälemurre. WOW AGA KES SELLEST KIRJUTAB?! Elu24, fo sure. Mind ei huvita nagu tõsiselt, kui Justinil häälemurre on või kui ta oma süütuse kaotab, või kui ta end kiilakaks ajab ja roosasid läätsesid kannab. Elu24 on nii paska täis, et ma isegi ei tea miks ma seal käin. Ilmselt uudishimu pärast, aga tõsiselt. Ma olen seal leidnud nii mõtetuid uudiseid, et isegi Anu Saagin ei tohiks sellisest asjast uudise tegemise peale tulla. Ah, ma mäletan kui Boober alles kuulsaks sai ja ta mulle mu sõpra meenutas. Ega ta eriti selle üle rõõus ei olnud, mwaha. Ega ma ei teagi mida enam selle kohta öelda, muud kui - you go elu24!

Misery loves company

Täna teine postitus, aga see tuleb lühike. Vaikselt hakkan magama sättima, aga ma tahtsin niisama veel siin jämmida.

Mõtlesin täna mida ma elult tahan. Kindlasti tahaksin ma ära käija Pariisis. Näha Eiffeli torni, ning veeta seal head aega. Juba piltidelt vaadates seda kohta tahaks lihtsalt üle kõige seal ära käija. Kasvõi ühest päevast oleks piisav. See tundub lihtsalt nii ilus ja romantiline et .. õhh.

If I asked you to wait for me, would I be worth your patience?

Tsa. Selle postituse alustan ma Frank Anthony Thomas Iero Junior'le. Jälle, My Chemical Romance, kitarrist. Aga ma ei tea mida ma temas nii väga näen mis mind inspiriteseerib ja julgust annab. Võib-olla see on ta on niivõrd teistsugune, aga teda see ei huvita. Võib-olla see, et ta käitub poistega nii vabalt nagu enamus tüdrukuidki ülksteisega kuid siiski on isa ja hea abikaasa. Vähemalt nii ma arvan. Aga enamjaolt siiski muusika mida ta aitab teha. Ta kitarri mängimine. See, kuidas ta kitarriga laval põhimõtteliselt keppib, okei jah. Vabandust. Aga nii on.ta lihtsalt aeleb sellega ringi, samal ajal mängides. Võis siis ta pühendumus muusikale. Kuidas ta peaaegu suremas olles, hapnikumaskiga siiski esinemisele läks. Mängis kitarri, hapniku mask ümber näe mässitud või whatever. Ta oli nii haige. Ta on kindlasti üks nendest kes on tulevikus minu inspiratsioon.