If I asked you to wait for me, would I be worth your patience?

Tsa. Selle postituse alustan ma Frank Anthony Thomas Iero Junior'le. Jälle, My Chemical Romance, kitarrist. Aga ma ei tea mida ma temas nii väga näen mis mind inspiriteseerib ja julgust annab. Võib-olla see on ta on niivõrd teistsugune, aga teda see ei huvita. Võib-olla see, et ta käitub poistega nii vabalt nagu enamus tüdrukuidki ülksteisega kuid siiski on isa ja hea abikaasa. Vähemalt nii ma arvan. Aga enamjaolt siiski muusika mida ta aitab teha. Ta kitarri mängimine. See, kuidas ta kitarriga laval põhimõtteliselt keppib, okei jah. Vabandust. Aga nii on.ta lihtsalt aeleb sellega ringi, samal ajal mängides. Võis siis ta pühendumus muusikale. Kuidas ta peaaegu suremas olles, hapnikumaskiga siiski esinemisele läks. Mängis kitarri, hapniku mask ümber näe mässitud või whatever. Ta oli nii haige. Ta on kindlasti üks nendest kes on tulevikus minu inspiratsioon.


 Tegelikult pole siia kes teab kui kaua kirjutanud jälle ning ma ei tea, ma söön end vist ise elusalt ära kui ma peagi ei lõpeta. Ma tahaks nii väga sellest rääkida, aga ma ei oska. Ma üritan kõigest üle olla ja öelda endale et enam ei ole tema pärast kurb. Nüüd on kõik. Enam ma ei nuta. Kuid mulle fakkin' piisab vaid tema kontakti nägemisest. Miks ma alati nende otsa komistan kes mulle haiget teevad? Mu usaldusvõime kahaneb juba koguaeg.

Käisin eile sõbra sünnipäeval, sai 19. Kuna mu vennad olid ka seal ei olnud ma täis ja nii, aga see ongi hullem kuna nad lollid tõid minu 'armuelu' seal teemaks. Ja arutasid kuidas ja kellega ma peaksin olema. Ja ma fakkin kannatan hetkel ja nad peavad just sel hetkel midagi sellist üles tooma. Jah, ma tean et nad ei tea ja ma ei oska sellest ka kellegile rääkida kuna ma lihtsalt tunnen end lollina aga ma ei tea ka mida teha. Miks ma lasen endal nii sügavale vajuda. Mul pole aimugi. Eks ma olen üks loll, naiivne, blond, nõme, vastik ja kes iganes.

Mdea, ma nii sooviksin et ma leiaksin endale poisi keda ma saaksin usaldada ja kes mind usaldaks ja kes oleks ka lojaalne. Tõesti mind fakkin ei huvita enam välimus. Tõesti. Olgu kasvõi nina kuskil perse peal mina enam ei tee tegemist nende 'badass' kuttidega kes arvavad et naised on trash ja ühekordseks kasutamiseks.

Ma isegi ei oska enam midagi siia kirjutada kuna ma lihtsalt saan vihaseks, ja kurvaks. Ja homme on fakkin kool ja ma ei jõua enam ma olen nii väsinud. Tahaks lihtsalt end kuskile kerra keerata ja mitu päeva magada. Või nutta. Või whatever.

Bye.